" Olgu see ime või mitte,aga mina olen otsustanud kirjutada mõtted ja tunded paberile,kuna ma pole ealeski võimeline panema midagi sõnadesse.Ning kui ma saaksingi mõned lausedkokku pandud,siis need ei oleks need õiged või läbi minu pisarate poleks midagi aru saada.Ma arvan,et sa mõistad mind,sest ma tõesti ei suuda.Võibolla ma olengi emotsionaalselt suutmatu,kuid olen kõiki enda probleeme välja vabandanud nõrkade närvidega.Ma olin alati kindel,et ma tahan sulle kirjutada,kuid näib,et sellest ei tule suut midaggi välja.Sinus on alati olnud miski mis võtab mind sõnatuks,mistõttu polegi ma kunagi seletanud oma tundeid Sinu vastu.Seda pole juhtunud minuga mitte kunagi,et üks inimene sööb minu seest ära kõik sõnad,mis olid just valmisväljatulema.Ma ei kujuta ettegikui tobe võib minu jutt näida,kuid kui ma ütleksin sulle: ,,Ma armastan Sind,,siis see poleks minu jaoks piisav(avestades minu sõnade kogust,kui asi kisub seletamiseks). Ma vajan midagi erilisemat,et tha inimesele selgeks mis tähendab olla 100% pühendunud,hoolivning armsatada inimest jäägitult,sest see ongi see mida mina Sinu vastu tunnen,kuigi ma olen mõistnud,et Sa ei taha mind uskuda.Ma ei ole inimene kes seob ennast kellegagi ning kui tuju tuleb,rebib tolle oma elust välja,EI,Ma armastan Sind ja ma hoolin sinust rohkem,kui millestki muust,mistõttu ma ei elaks sinu kaotust õle.Jahh-see tundub minugi jaoks veider,kuid ma peaksin siiski Sulle teada andma KUI eriline Sa tegelikult minu jaoks oled.Ma tean,et neid samu sõnu on korrutud läbiaegade miljonitele inimestele ,aga tõesti,ma ei olee oma lõhikese elu jooksul kohanud kedagi kes paneks mind nii tundma nagu teed seda Sina.Ma ei oskagi kirleldada seda turvatunnet,puhast rõõmu ja heaolu ning soojust,mida ma Sinuga tunnn.Ma tean,et ma käitun veidralt ja hoian Sind endale lähedal(isegi alateadvuses) sest see ongi see MISKI mida ei oska ma teadvustada endale,ningveelvähem seletada Sulle. Need lihtsalt on minu refleksid,et ma ei jääks Sinust kaugele,et ma hoiaks Sind enda läheduses ning ei laseks Sind hetkekski silmist.Võibolla olen ma taga otsinud seda,mida pole mul kunagi olnud ning seda mida pole minuga kunagi jagatud.Minus on veel mingil moel vider tunne,mis tahab ind panna alati õnnelikuna ja rahulolevana tundma.Ma olen õritanud Sinu vastu alati parim olla,kuid mul ei tule see välja,kuna minu sees elab see vastik uss,kes keelabmul tegemast neid asju mida ma tahaksin teha. Vahel tahaksin ma ennast Sinuga olles kõrvalt vaadata,et näa kuidas ma sinuga käitun,sest Sa oled killuke perfektsust,Sa oled midagi nii erilist,et Sinuga olles ei taha teha miite mingil juhul õhtegi viga.Ned võivad tunduda lihtlabaste sõnadena,kuid minus on miski mis tahab Sind alati õnnelikuna näha,kuid ma tean,et ma ei pruugi olla Sinu jaoks inimene kes suudaks teha Sind alati õnnelikuks ja rahuolevaks..Maolen end alati sõõdi tundnud hetketel,kui ma olen sõnatu või pealiskaudeselt ükskõikne,kuigi ma olen ükskõiksusest vägagi kaugel.Ma ei leia kunagi neid õigeid sõnu ning mõtteis arutaddes olen jõudnud järeldusele,et parem oleks vaikida.Ma olen sügaval sisimas mõistnud,et Sinu nimel oleksin ma tõesti KÕIGKS valmis.Lihtsalt teadvusta endale,et ma olen ALATI Sinu jaoks olema,üksküik millises olukorras.Mul endalgi on veidi ebamugav,kuna ma pole eales öelnud selliseid sõnu kellelegi.Võiboll see suudab ind mõistma panna kui FUCKING eriline Sa oled(sorri,ei mõelnud roppuseid kasutada)
Niisiis,asja tuumani olen ma jõudnud,nüüd seletan ma Sulle lihtsustatud emotsioone.Sa kirjutasid,et ma olen ainuke,kes peab sind huvitavaks.Ma olen alati tahtnud Sinust aina ohkem ja rohkem teaada saada(ma mõistan,et usaldus ning julus asju avaldada tulevad omal ajal) kui ma olen alati Sinu vastu huvi tundnud.See ei ole muusika mis mind Sinu juures paelub.Muusika-see on eriline osa Sinu juures,kuid mind on alati huvitanud see mis on sügavamal.
Sa ei pea mind kartma minu hääletoonide tõttu,Sa ei pea katma oma tundeid minuga väljendad.Mind on võimatu Sinust eemale peletada,sest minu jaoks oled Sa juba osa minust.Maail on täis õelust,hoolivust on alati vajaka,Sa ei pea minuga olles midagi pelgama.Ma olen oma lühikese elu jooksul näinud tõesti veidraid asju mille tõtu karta kedagi kaotada,kuid HOOLIVUS on hindamtau vara millele ei ole materjaalsetest väärtustest võdrset.
Ma olen teinud edusamme,et Sind paremini tundma õppida.Iga päevaga ma tunnen aina enam,et Sa usaldad mind.Ma hakkan mõistma Sinu olemust.Kuid on veel palju asju mille tuumani tahan ma jõudamitte et ma tahaksin paljastada midagi mis ei kuulu avalikustasmisele või veel vähem üritan ma sorida isiklikes tunnetes mis on ja peaksiki jääma iga persooni sisemusse.
Ma olen unine,ning alati veira jutu ja maailmavaatega,seega pole gaanteeritud see,et Sa minu mõttelõngale järele jõuad.Miski ei suuda mind tegelikult välja vabandada.
Aga mul on sisemuse lendlevalt kerge unne-teades,et ma olen Sulle nii palju öelda nüüd saanud.Kuigi kõik see on vaid killuke minu mõtteist ja tunnetest mida olen suutnud paberile panna.Kõikidel tunnetel ja emotsioonidel on ookeanisügganune tagapõhi milleni ei küüni veel minagi.
Sulpsu sa oled ausalt magades kõige armsam."
Sellest kirjast on nüüdseks möödas juba umbes 6aastat.Tänu sellele,et see inime,kes seda kirjutas tuli mulle üks päev meelde,sest ta suht üritas minuga kontakti saada.Oh God kuidas mul on vedanud,et ma olen nii palju kasvanud ja vanemaks saanud,et kõik mida sealt lugeda saab ei käi ammu enam minu pihta.Ma ei avanud ennast kunagi talle,sest ma nägin mis see tegelikult teha võib ja ma hoidsin kõike tagasi.Õigesti tegin kui ma tagantjärgi mõtlen.Ma kahetsen seda,et ma olin alati olemas ja tegin nii palju aga vastu ei saanud ma põhimõttes mitte midagi.Kohati rohkem jamasid,kui midagi head.Manipuleeriv vägagi aga nagu ma arusaanud olen siis seda on kuidagi järsku kõik keda ma tean.Ma ei tea,mida ma temas nägin ja ma ei saa sellest siiamaani aru.Sest kõik kes hoolisid ja armastasid olid mul ümberrringi ammu olemas.Ma tean seda kindlasti,et ma hoian Temast suure kaarega eemale,sest see ei too kunagi midagi head.Oleks pidanud vahepeal teisi kuulama rohkem ja ennast ka usaldama rohkem aga noh see oli tagantjärgi tarkus juba.
Hea on see,et ma olen ülesaanud sellest ja ma olen muutunud paremaks,palju paremaks.Aitab sellest.
Täna on huvitav päev.Naerda on saanud nii palju,et paha hakkab :D Ärkasin lõunast alles ja siis mõtlesin,et võiks juuksed korda teha ja vb ka õue minna.Vahepeal hakkasin ka pesu pesema :D
Melinaga oleme täna täitsa soodad peast :D:D Naerame igasuguste asjade üle :D Tore on teisi naerma ajada sellea kui loll sa saad olla :D:D Preili naeratust nägin ka üks päev ja ma olin juba vaikselt ära unustanud kui armas see tegelikult on aga nohjah las olla.
Karely tahab minna Shannoni kontserdile aga ma tegin talle selgeks,et ma ei soovi joinida temaga.Hetkel ei taha ma midagi muud teha kui lihtsalt olla ja mitte midagi erilist teha.Tööd tahaks ka juba teha aga ma ei oota seda eriti,sest inventuur on tulemas selle kuulõpus ja siis saab hulluks minna ja järgmine kuu pean minema Tlnasse töö asjus,saab olema huvitav.
Või et minust liiguvad linnas jutud aga sinust ju ka.Mul savi nendest aga eks inimestel on igav kui jutte vaja rääkida.Mul on kui ausalt öelda kõigest jumala pohhui.Ma ei hakka teistele mõtlma vaid mõtlen ainult endale ja olen siis isekas kui tahan aga see pole teiste asi.Ülbe,sellest on asi kaugel.
Aga davai.tsau paka.
Päevalugu: BMTH-Avalanche
No comments:
Post a Comment