IDU käis Pärnus nagu FUCK THE WHAT :D
Ma olin täiega sillas nah:D
Tegime pidu ja siis kolasime mu tööjuures ringi ja särkivärki:D
Metsikult äge oli:D
IDU lubas tulla mingi aeg uuesti:D YAY:3
Eile käisin korra tlnas ka.
Sain Merxuga kokku,Oh God Why you have to live so far away from me:c I hate that.
I miss her so much,cuz she was one piece of my heart puzzle:c
I want you to come back home,please..
Siis chillasin Mariaga ka veits.Käisime ploome söömas ja olime niisama lahedad:D
Sõitsime 18ga koos veits ja siis ma kõmpisin hääletama.
Tlnasse hääletamine käis ka kiiresti ja ma sain mingi über blond piffi ja mingi kuti peale,kellel olid tunnelid ja kes KUULAS ASKING ALEXANDRIAT TERVE TEE O.O Aiablääd ma olin vähe sillas v:D
So happy:3
Tagasi sain soome numbrimärgi rekaga mille roolis oli eestlane:D
Mulle sobis see väga hästi:D
Otse Selku taha kusagil ennem kümmet veits ja väike jalutuskäik koju:)
Mind valdavad hetked muusikaga,eriti nende lugudega,mis meenutavad mulle midagi,tunded mida ma tahaks jagada aga ma ei saa,sest need mälestused käivad teatud inimestega kokku ja keegi teine ei mõistaks neid.
Mida ma küll olen valesti teinud,et mind sellised hetked valdavad.
Mida?
Kas mina kaugenen või kaugenevad teised minust?
Ja tagasi tulevad need,kes vajavad mind mingil teatud põhjusel.
Mu deemonid on tagasi tulemas ja nendega võitlemiseks on vaja inimesi,kes on olnud minuga koos igasuguses juras ja hetkes.
Aga neid inimesi enam ei ole,nad kõik on nii muutunud või siis ka mitte.Või olen mina toonud esile endast uusi asju,mis tõukavad inimesi eemale.
Nagu mulle Idu ütles,sul oleks vaja on/off lüliti üles leida.Ma tean,et ma oskan ennast välja lülitada kõigest aga kui ma seda teen kas ma siis kaotan taas kõik või ei.Suudaksid inimesed mind siis taas ära kannatada või ei.Ma ei usu,et suudaksid,sest kui ma ennast välja lülitan,ma eksisteerin füüsiliselt aga vaimselt mind poleks nagu oma kehas.Minust ei oleks teile mitte kuidagi moodi kasu.
Jah,kurbus,viha jne tunded said mu lõpuks lõplikult kätte ja ma ei tea millise tunde järgi ma peaksin käituma.
Kõik tahavad minust midagi,kõik tahavad minust midagi aga keegi ei taha mind,ei taha ja nii ongi.
Kas tõesti on aeg lasta endal minna,et leida uus Mina ülesse.
Ma tean,et see kord saab see olema raske,väga raske.
Ütleks keegi mulle näkku,et ma vajan sind selgena ja mõistusega siin,sest ma ei saaks üksi hakkama.
Et,palun ära jäta mind ainult üksinda siia.
Ma karjun ise appi aga keegi ei kuule seda ja keegi ei näe või vastupidi kuuldakse aga ei tehta välja.
Kas see võib jääda viimaseks kirjaks siia minust,viimaseks märkeks sellest,et ma olin normaalne,et mu mõistus üritas mind veel nii kaua siin hoida kui võimalik.
See pole suicide note,ma olen selleks liiga tark ja ma olen saanud omad vitsad.
Tahan eemale,tahan minna tagasi eilsesse hetkesse,kus ma istusin seal ja vaatasin pilvi,taevast ja tundsin vihma sadamas.Ma ei pidanud olema ei keegi mu kui mina,ma sain vaba olla aga samas ma ei olnud üksi.
See tunne oli hea ja seda tunnet ma tahan.
Need to go.Need to be somebody else for awhile.
These pic show,how different I can be and How many different persons in one can I be.
I hate you...
BYEZ.
Muidugi ma tulen, iga kell iga ilmaga hoolimata aasta ajast :D
ReplyDeleteMina olen sul alati olemas. Oh sind pisikest, pareagu tuleks ja teeks kalli, aga ma nii kaugel.Aga leia igas päesvas see 1 päiksekiir mis rõõmu teeb - nii öeldi kord mulle, kui ma musta aukku langesin. Algul oli kohutavalt raske aga hiljem muutus se kergemaks, siiani ei leia ka mina seda ülesse, ja masendus rusub hinges päevast päeva.
Selge.
DeleteMulle tuli pisar silma...
ReplyDeleteMiks?
DeleteMiks?
DeleteLõpp oli kurb.. ja läks muusikaga kokku
Delete