Heiho
Olen blogimise unarusse jätnud,ei teagi miks.Vb sellepärast,et tuju on nullis koguaeg ja pole midagi tarka kirjutada.Joodud on palju ja terve novembri olen olnud vägagi puhas,mitte tilkagi pole kurgust alla kallanud ja eriti ei taha ka.Alko laseb ainult hetkeks kõik mured unustada ja laseb olla veidikeseks vaba ja see ongi kõik.
Inimesed on ka hakkanud vaikselt lahkuma oma kehadest ja jätnud inimesi maha nutma.Nii juhtus minu parima sõbraga.Juhtus üks õnnetus ja oligi kõik.Miks tema? kas oli tema aega minna? Kurat,kes seda teab.Isegi mina pole enam milleski kindel.Mõned sõbrad on kaugeks jälle jäänud ja mõned on alati sinu juures,kui vaja.
Tänan MVS,et olid/oled mul olemas ja ma olen alati sinu jaoks olemas kui vaja.
Oh jemola,milline emo blogi,vau.
Ma olen kuidagi tuimemaks muutunud seest aga ma ei näita seda välja,kuna kõik teavad mu positiivset külge.Ja las nad seda teavadki,pole neil vaja hakata omi peakesi piinama.Mõtlesin,et kaon vaikselt ära mõneks ajaks.Mitte keegi ei teaks kus ma olen ja mis ma teen.Kätte mind ei saaks,mind ei nähtaks ega kuuldaks.See oleks nii vabastav,vist.Saaksin oma mõtted korda ja suudaksin vb selle tühjuse ja mase seest välja juurida.Eks näis mis saama hakkab.
Saiks läks ka ära Pärnus.Nüüd on ta Tartus ja jääbki sinna.Nii sain mina vähemalt aru.
Reedel Netiga kinno ja laupäeval matustele.Oh milline rõõm.
Päeva lugu: Dead By April-Sorry for everything
No comments:
Post a Comment