Heiho.
Nagu peakirjaski öeldud on tunnen ma nii ennast juba teist päeva järjest.See tunne algas eile,kui ma ärkasin ennem 11 ja hakkasin ennast sättima linna,et võistlustele sõita.Vändra oli see kordne sihtmärk.Pidime neid võitma,et hoida enda kohta kõrgel.Istusin siis lõpuks poole oma tiimiga bussi ja asusime sõitma,et rimi juurest korjata peale veel kaks mängijat ja tammistest ka veel ühe.
Bussi kaasa ma seekord muusikat ei võtnud,kuna vahel muusika ei lase mul mõelda aga samas ta aitab mul mõtteid korda sedada kui ma enam ei oska.Peatreener ei tulnud jälle kohale,kuna tal oli Pärnus tegemist.Abitreener oli jälle kamba boss.Meid tuli kokku mingi 16 inimest.Kõik said mängu peale minu.Istusin esimese pool aja ilusti pingil ja mängisin arsti.Teise poolaja lõpul ütlesin,et lähen ära pessu,kuna mäng on mängitud.Jah me võitsime Vändrat 2:0.Sannu ei pidanud väravas midagi tegema.Aga jah kõik eelistavad teda minule.Ma ei saa aru kummal on rohkem kogemusi väravas olekuga kas minul või temal.Ma tean,et me mõlemad oleme olnud koondises aga tema oli koondises kui väljaku mängijana ja mina VV-na.See on suur vahe ja jah kunagi ammu oli ta ka väravas aga ma olen juba mis,mingi 3 aastat VV olnud vä.Kas see on siis õiglane vä.Kes on saanud koolitus,et kuidas peab värvas olema.MINA.Jah ma pole ammu trennides käinud aga asi on selles ka,et kui minusse nii suhtutakse siis miks ma peaksin tahtma trennis käia.Selles pole enam seda mõnu,mis vanasti.Vanad olijad on kõik ära läinud,kes kooli,kes jäi lapse ootele.Ja siis pole ju ime kui ma saan paremini läbi noortega kui oma vanadega.Aga seda on ju näha,et ma teen hüppeid paremini ja ma oskan libistada aga need on ainult sõnad.Tegusid on vaja teha.Näidata,et ma olen see,kes peab alustama algkoosseisus koguaeg.AAAARRRHHHH see ajab vihale aga samas nagu ma olen arusaanud see on mu enda viga.Oh juudas küll,kui ta peaksite mind kusagil nägema ja mul on siuke kuri või kurb nägu peas siis te peaksite tedama,et minuga saab rääkida ja üritage mind naerma ajada,sest see vabastab.
Eile pärast mängu isegi kui ma olin närvis ja koju jõudsin kulus mul fcuking 25 minutit aega,et neet näkku tagasi panna.See oli ikka väga paha asi.Pole kunagi nii kaua aega läinud selle peale.Siis mingi 10 mintsa pärast asusin ma juba kultsekas Meeli,Gretu ja Liina juures.Lärmi oli kuulda juba läbi ukse.Olin vist seal nii kaua,et ma rääkisin Liinaga,et too käis jaansoni jooksul.Tubli.Asusime siis Meeliga linna poole liikuma.Haha:D Läksime Kala juurde.Hahaha:DMitte kuidagi ei saanud Kala Meeli käest alguses kalli kätte ja ta üritas meid tuppa sisse saada ja me lõpuks ka läksime,kuna ta vanaema käskis meil tulla.Creepy.Kala oli vägagi purjus ja ajas oma tavalist lolli möla suust välja.Vaene Meeli jooksis toas ringi:D Lõpuks kui Kala hakkas kedagi poodi ajama ütles Rünno,et tema läheb ja siis me otsustasime ka,et lähme minema.Ning Kala sai ikkagi oma kalli Meeli käest.Käisime korra pargis ka,et tahtsin näha kas keegi on väljas aga ei olnud.Sealt edasi me liikusime mingi Sushi baar taga ajama.Kuhu ma Meeliga kunagi sööma lähen ja igale poole veel kuhu ta mu kaasa tirib:D Tal tuli lampi plaan minna kaubamajakasse ja sinna me ka läksime õhtul hilja aga pole hullu ma pole eluses nii palju naernud kui eile.Eriti tagasi tulles ülejõele.Täitsa pekkis.Mina ja Meeli halb kooslus,vakka me ei püsi ja naerame nii kõvasti kui saab:D Parim päev üldse väljaarvatud hommiku poolne.
Suured,suured tänud sulle Meeli,et hoidsid mu mõtted mujal ja et mu tuju lakke viisid ja et naerma ajasid.
Seega täna kooli päeva polnud aga homme on seega mina poen põhku.Olge nunnsad.
Teie Splashy
Päeva lugu: Anberlin-Day Late Friend
No comments:
Post a Comment